Jutustab Kristi

Sel aastal augustis Kaismaal toimusid minu elu esimesed pulmad. Pruut ja peigmees valiti loosiga ja nii me Heikoga kokku saime, saatuse ristteed kohtusid. Oli hirmus kiire ja polnud aega ilusalongi ja moesalongi minna, seega kõik tegid oma panuse. Lana punus okstest ja mingitest vartest pärja, looriks oli WC-paber, uhteklt püsti pärja peal olid plastmasskahvlid. Pruutkimp suur võimas puhmas kohalikest lilledest ja heinast. Kõik toimus nii kui peab: tseremoonia, õnnitlused, pulmamängud, tantsud, rohke söök ja jook. Pulmareisi purjetasime Kaisma järvel ööpimeduses ja lõbusa seltskonnaga. Unustasin mainimata ametid, tuntuim ja kõige parema osavõtlikuse tegi oma ametit Argo kui pulmalits, täitis oma osa võrratult ja täie tõsidusega. Ellend tembeldas kõigile põsele pitserid, ämmad-äiad oi-oi... Pulmareisil olid kaasas pulmalits Argo ja pruudivalvur Jane et kõik oleks kontrolli all. Tantsu ja möllu kuni kella kaheteistkümneni ja siis pruudimäng. Pärg sai maha mängitud Mairele ja Märdile. Pulm tore, lõpp hea kõik hea. Unustamatu oli järgmise päeva kalapüük Veronika, Argo, Heiko ja Veikoga. Hommikusöögiks õunad ja õlu, paat vette ja landid kaasa. Aerutajad olid head ja tüürisid ainult roostikus ja lant jäi argo külge kinni. Kala ei saanud, nalja kui palju, kõhud naerust kõverad ja hommikune värskendav paadisõit tehtud. Paadist panid kõik plehku, ainult Argo jäi veidi koperdama ja paat kõikus edasi-tagasi ja Argo kukkus vette koos lühikeste pükstega ja mobiiliga mis lendas vette. Kellelgi polnud muret Argo pärast, kõik karjusid mobla, mobla! Kõik lõppes päikese käes kuivamisega, kuivas nii Argo kui mobiil.